Thursday, 26 December 2013

Häid Jõulupühi :)!

Tere üle pika aja ning mõnusat jõuluaega kõigile!Olgu nii jõulud kui ka uus aasta täis hingerahu, armastust ja uusi ning põnevaid väljakutseid :)

Ma pole päris pikalt kirjutanud, püüan nüüd lähiajal toimunu kasvõi lühidaltki kokku võtta. Alustan tagantpoolt, ehk siis jõuludest.
Austraalias peetakse jõule 25ndal. Siis saavad pered kokku ja pakivad kingitusi lahti. 

Kusjuures siin on see kuidagi igavavõitu, paki nimel pingutama üldse ei pea. Kõik istuvad ringis ja siis jaotatakse pakid lihtsalt laiali. Seejärel hakkab suur paberi pealt ära tõmbamine ja rõõmu (tihtipeale väga kunstlik) väljanäitamine. Carmen sai jõulukingituseks isalt Pandora ehteid, erinevaid sõrmuseid ja kõrvarõngaid. Mulle üks sõrmus väga meeldis ja ütlesin Carmenile, et see on täpselt tema lemmikvärv. Mille peale tema vastas, et viib selle poodi tagasi, sest just eelmisel aastal sai ta samast poest samasuguse kingituse. Ja nende ehete eest osatakse juba hinda küsida. Eesti mõistes ligi pool või mõne inimese isegi terve kuu palk...

Igatahes me Mihkliga ei lasknud segada end teiste käitumisest ja üksteise pakid pakkisime hoolega (loe: kleeplinti kokkuhoidmata :)) Ja nagu Mihkel armastab öelda: "Kui ühel inimesel jätkus aega kingitust pakkida, siis teisel inimesel peab jätkuma kannatust ka see kingitus vääriliselt lahti pakkida :)
Kui Mihkel on kingitust lahti pakkis, hästi hoolikalt ja korralikult, seejuures märgates iga detaili ja järgides korralikult instruktsioone mis kaardil kirjas oli, siis Ben`i ema ja isa imestasid, et kas nii ongi kombeks Eestis kingitusi pakkida?

Et kas me teeme alati nii?
Mihkel siis vastas, et me ei paki alati ühte moodi, vaid mõtleme iga kord jälle midagi uut ja huvitavad välja, et ikka põnev oleks :)

Mihkli kingitus siis oli pakitud paljude karpide sisse ja lõpuks viimasest karbist tuli välja suur hunnik komme. Mihkel siis tänas viisakalt mind kommide eest ja arvas, et see kingitus ongi. Siis ütles Carmeni isa naine Mihklile, et kuule, seal on vist veel midagi? Mihkel kompas kommimere sees ja leidiski kaardi. Kaardil oli lisaks soovidele ja muule kirjas ka juhised. Lühidalt: kui arvab ära, mis on ümbrikus, siis saab kohemaid päris kopsaka preemia. Mihkel kompas ja kompas seda ümbrikut, suur küsimärk silme ees. Kasutada võis ka kõrvalist abi. Lubasin ka kõigile teistele, et kui ära arvavad, mis ümbrikus, siis preemiaks 270 dollarit. See oli suur motivaator ja ümbrik käis käest kätte :)
Küll nad pingutasid ja püüdsid jõuluõhtul rikkamaks saada. Paraku pidid lahkuma nad aga sellega, mis neil kaasas oli :)

Kas keegi tahaks nüüd arvata, mis oli seal ümbrikus?

Teil see natukene raskem, aga ma usun, et kui ma ka veidi vihjeid annaksin, siis suure tõenäosusega keegi nagunii ära ei arvaks, põnevust tekitaks aga kindlasti :)
Et kas ütlen siis nüüd kohe välja või äkki mõnes järgnevas postituses?

ok-ok, mis ma ikka kiusan, isegi jõuluvana arvas, et ma hea laps olen olnud, seega püüan ka nii edaspidi nõnda käituda ja teid põnevuse kätte mitte piinlema jätta.

Siin see on :)