Kuidas sul läinud on?
Blogi kirjutamine on kui kirjasõbrale kirjutamine, väike erinevus on vaid selles, et mind on nnistatud nii paljude tordate (kirja)sõpradega.
Pole pikalt "pliiatsit kätte võtnud", aga nii hea tunne on seda nüüd teha :)
Vahepeal on palju muutunud. Näiteks juba see, et suvest sai talv ning mul on praegu Ly ja Mai kingitud saapad jalas ning tass rohelise teega (ning loomulikult shokolaadiga) käepärast.
Külmavares nagu ma olen, siis talv pole mu lemmik aastaaeg, ei kodumaal ega ka Sydneys.
Kodumaal meldis talv muidugi sada korda rohkem, sest õues oli küll külm, aga toas oli vähemasti soe. Siin võib aga õues olla ka päris külm, aga kodus on veel külmem :)
Helistasin Mihklile kaks päeva tagasi kui ta kodus oli ja ma just töölt kodu poole sammud seadsin ja küsisin, et mis teed?
Siis ta vastas, et käis just õues end soojendamas, enne kui tuppa tagasi läks, sest õues oli soojem kui meie keldrikorruse residentsis. Kõlas naljakalt :)
Muutunud on ka see, et enam pole neljapäev minu vaba päev. See oli see päev kui tavaliselt teiega kirja teel aega veetsin :)
Muutunud pole aga see, et olete endiselt meie südametes kindlas kohas :)
Kõige suurem muutus on vast see, et vahetasin tööd.
Nüüd töötan nädalapäeviti Sydney Peakonsulaadis konsulaarsekretärina ja abistan kodanikke ning teen kõike muud mida tegema peab.
Mulle väga meeldib!
Töö on väga vaheldusrikas, uued inimesed, uued mured ja probleemid, aga üldiselt toredad inimesed ja lihtsalt superülemus:)!
Endiselt jätkan entertaineri tööd nädalavahetuseti, sellest ma pole juba nõus loobuma. Sel laupäeval ootab ees 256s pidu :)
Mihklil on ka kõik ok. Õpib palju ja on juba nii targaks saanud :-)
Armidale projekt on õnneks lõppenud ja väliskomandeeringutes ta enam eriti ei käi, nii et elu jätkub samamoodi nagu oli siis kui siia tulime.
Sini-must-valge on meiega alati igal pool, pole oluline, kus või mis aastaajal viibime :)
