Pidu, nii palju pidusid, et võiks arvata, et elu ongi pidu!

Sel reedel otsustas Mihkel korraldada jäätisepeo ja juhheii seda rõõmu, kutsus ka mind peole! Nii me sellel peol kahekesi osalesime :)

Laupäeval peod jätkusid. Esimene oli Frozeni pidu, kus kus ma jälle jääkuninganna rollis sain end tunda ning pärast sõitsime (mina muideks sõitsin :)) Manlysse, Meie sõbranna Elen sai 32. aastaseks. Tähistasime seda Rootsi restoranis, kohas, mille kasuks ise poleks vast küll otsust langetanud, sellevõrra suurem on rahulolu pärast. Koht õigustas end aga väga, toit oli maitsev (no kui see hind vaid välja arvata, oi mitu jäätisepidu selle eest veel pidada oleks võinud :))

Aga väga tore oli, kena seltskond ning sai lõpuks end ka peol end lõdvaks lasta, mitte ei pidanud kogu aeg kedagi lõbustama. 

Kui kõhud täis, suundusime Manly Wharfi baari, Seal ootasid  meid ka Joe ning Lucy oma sõpradega.  

Selle üritusega lõppes ka laupäevane peoprogramm ning pärast und, mitte küll kosutavat, aga siiski und, algas pühapäev. Nõnda algas :)

Seekord oli sünnipäev Cooperil, kes tähistas 6aastaseks saamist. Peole olid kutsutud Wonder Woman ning Hulk. Minul oli siis esimest korda võimalus olla ka Wonder Woman, kellest ausalt öeldes polnud mul mingit õrna aimugi. Tegime siis Mihkliga kodus korralikku ettevalmistustööd ning googeldasime, et mis selle naise roll ühiskonnas on!

Ohooo.... videoklippides küll see naine alles keerutas ja kui kõrgele ta hüppas jakui tugev ta oli. Heheee, Mihkel sai kõhutäie naerda ja ütles, "Noh Rull, tee järgi!!!! :-)

Vähemalt teadsin, milleks valmis olla :)

Teise entertaineriga koos töötamine võib ollakas superlahe, või superkoormav. Uue inimesega töötades kunagi ei tea, kumb variant sind ees ootab.

Mul siis seekord nii lõbusasti ei läinud.

Sama päeva hommikul, 1,5 tundi enne pidu, saatis ta mulle sõnumi, et kas mul on äkki talle õhupalle anda? Tal on nagu otsas....

Ei no misasja????

Ma teen vähemalt nädal aega enne pidu ettevalmistusi, kus vaatan üle varustuse, vajalikud abivahendid, korrastan kostüümid ja ta siis enne pidu avastas, et tal pole õhupalle? Aga kui mul ei oleks olnud? Mis ta siis oleks teinud? Lihtsalt naeratanud?

No ok, muidugi aitan välja, ma olin endale just 2 pakki ostnud. Saatsin talle siis sõnumi, et võin talleühe paki müüa, sama hinnaga, mis ma ise ostasin 20 dollarit.

Ta siis saatis mulle sõnumi vastu, et on nõus mulle 18 pakkuma!

NAHHAAAAAAAL!!!!! :) KAs mul pole naljasoont, aga minu arust pole see naljakas, ma täitsa vihastasin, ta peaks mulle juurde maksma ja tänulik olema, et ma ta välja aitan, ta tahab mulle aga veel kotti ka pähe tõnnata :)????

No ok, mõtlesin, et ei tee välja, ehk on entertainerina abiks. Ja siis pidu algas. Poisid võtsid mind väga hästi vastu, ma hüppasin ja kargasin nendega nagu teismeline (nagu ma end hinges päriselt tunnengi). Ja mis tegi Hulk?

Kes arvas, arvas õigesti! SEISIS, lihtsalt seisis ja vaatas. Nagu kuju :)

Temal tuli see teenistus ikka küll kerge vaevaga :)

Aga see ei kõiguta mind tegelt mitte üks raas, sest need lapsed olid lihtsalt suurepärased! Poisid tahtsid nii väga tantsida ja kui tegime seda mängu, kus kõik peavad jäljendama seda, kes ringi sees tantsivad, siis sünnipäevalaps hakkas break dancingut tegema. Küll alles püherdas maas ja loomulikult, kõik (kaasaarvatud Wonder Women) ja välja arvatud Hulk, tegid kaasa :)

Päris naljakas oli. Vanemad naersid nii, et kõhud olid kõveras ja Wonder Woman muudkui oigas kõvasti, et millal see küll läbi saab :)

Vähemalt sain oma eelmise õhtu/öö jäätisepeolt saadud kaloritest lahti :)

Pärast sedapidu läksin oma 398ndale peole.

See oli Merineitsi pidu.

Ka väga omamoodi üritus oli. Pool tundi enne peo lõppu hakkas padukat sadama ja suurem osa külalistest jooksid laiali. Aga kõvemad tegijad, ümbes 10 last ja nende vanemad, aga jäid edasi ja peoprogramm jätkus. Kõik olime läbimärjad ja mõni vanem veel kommenteeris, "You are mermaid, you are used to water!"

Nii ongi ja pidu jätkus.

Väga lõbus oli, tõesti lõbus.

Kui aeg oli hakata otsi kokku tõmbama, siis üks tüdruk jooksis minu juurde ja ütles, "I am not leaving without you" :)

Armas :)

Meie vestlus:

Tüdruk: I am taking you to my home, I am not leaving without you

Mermaid Ariel: Oh, but I can`t live without the water

Tüdruk: Not a problem at all, we have pool in the garden

Ariel: Oh, great, but I can sleep only when I do have fishes around. Do you have fishes at home?

Tüdruk mõtles hetke, siis kutsus kärmelt ema meie juurde, ikka samal ajal mind käest kinni hoides ja paluvalt ütles emale:

Mom, pleeeeeeeeeeeeeeease, can we please get the fishes???? :)

Oh, mu süda lihtsalt heldib neil hetkedel. Siis tunnen, et teen õiget asja, seda, mida ma armastan ja vahepealsed tagasilöögid on seda väärt, et vahest neid siiraid hetki iga keharakuga enda kehas tunda!!!

 Selline siis Anne merineitsina

Kui Anne autosse istus..

Kes veel mäletab seda "nalja" ja loo algust?

Kui Anne autosse istub, siis on oodata seiklust, ka seekord ei saa olla erand :)

Võta endale nüüd tass kohvi või teed, tunne end mugavalt ja head lugemist teemal "kui Anne end mugavalt ei tundnud".

Niisiis laupäev. Mul oli planeeritud kaks pidu nr 385 ja nr 386.

Nr 385 oli minu enda erapidu Clondarfi pargis. Abivalmis Mihkel tõttas mulle nagu ikka appi oli lahkesti nõus mu ära viima, mind seal ootama ning siis mind nr 386le viima (klouni pidu mudilastele). 

Clonarfis läks pidu väga hästi, oli tore nii mul kui ka lastel. Enne pidu juhtus ka üks huvitav lugu.

Sellele päevale, (7. märtsile oli mul kaks soovijat. Mõlemad tahtsid Frozeni pidu, mõlemad algusega kell 11 ja mõlema peo asukohaks oli Clondarf). No see on kõll väga väike tõenäosus, aga nii oli. Võtsin vastu peo, kes esimesena kirja saatis. Sünnipäevalps Ella sai 5 aastaseks.

 Ma siis jõuan enne 11 kohale Clondarfi, ilusti sisustatud peopaik, kõik Frozeni teemaline, naeratus näole ja sünnipäevalast otsima. Ema võtab mind siis avasüli vastu ja ma küsisin, et kus siis Ella on?

Ta vastas, et Frozeni pidu on küll ja nad ootavad tõesti Elsat ja väga tahtsid mind, aga kuna ma ei saanud tulla, siis pidid teise organiseerima :) Sünnipäevalps oli teine.

Hehe, siis sain aru, et läksin ekslikult peole, kes kirja teisena saatis.

Soovisin neile ilusat pidu nende Elsaga :)

M pidu läks hästi. 

Pärast pidu ruttu autosse ning kuna meil oli paar tundi aega enne teise peo algust, siis plaanisin seda aega sisustada www.realestate.com.au lehel, meile uut kodu otsides.

Auto hakkas imelikke hääli tegema, Mihkel ütles, et midagi on valesti. Teisele peole me jõudsime, enne parkimist kadusid autol aga pöörded.. Mihkel ütles, et see pole hea mark, aga enam autot käivitada ka ei tahnud, igaks juhuks.

Ütles, tee oma pidu ära ja siis vaatame, mis edasi saab.

Tuju oli muidugi nullis ja otsustasime minna sööma. Seekord langes valik jaapani köögi kasuks.

 Tellisime kogu toidu ja siis igaks juhuks otsustasin küsida, kas saab maksta ka kaardiga? Ei saa, vaid sularaha! No muidugi! Selle asemel et rahulikult (mitte rahulikus olukorras) oodata toitu, jooksime igal pool ringi, et leida sularaha automaat. Leidsime. Saime veel sporti teha enne sööki.

 Söök jõudis, hea oli.

Ok, nüüd tööle. Pidu oli ok. Ma ise tundsin, et seda rahulolu ma sealt ei saanud, aga alati seda kõigilt pidudelt ei saagi saada, vahel on kehvemal juhul üldse vastupidi ja lauhkun sisemiselt stressis ja turris kui satun kokku eriti kasvatamutute laste või siis vanematega. Tihti on just vanemad need, kes on kasvatamatud ja eriti ülbed!!!

 Ühesõnaga, pidu tehtud, istusin autosse ning mõlemad hingasime sügavalt sisse ning soovisime üksteisele head teed koju, et sinna täna ikka jõuaks :)

 Brrrr...mrrrmmmkkr... jess, auto läks käima!

 Huh, tore, auto sõidab, aga okou, pöördeid pole.... pole hea, aga vähemalt sidab :)

 Sõidab, sõidab ja siis mingi 10 minuti pärast hakkab jõud täitsa otsa saama.... oh EIIIIIII ja jääb peale valgusfoori keset teed seisma :)

Kena, vaikselt saime selle tee vahelisele alale (seal kus see lubatud pole).

 

Istusime seal nagu mikid ning jälgisime kuidas kõik inimesed mõlemal pool teed meist mööda sõitsid ja vahtisid, et mis romantikat me seal autos teeme :)

 Asi oli naljast kaugel, tuli mõtlema hakata.

 Mihkel kirjutas siis kirja, et auto läks katki ning läksime abi otsima. Kirja jättis esiklaasile juhuks kui huvilised uurima tulevad, et miks see auto seal keset teed seisab.

 Ma jõudsin üle tee joosta, paar kõva vandumissõna välja karjuda ning jäin Mihklit ootama.

 Eee, tore! Ja mida ma näen?

Politseiautot loomulikult :)

 See oli siis meile kas välja kutsustud või kuidas ta sinna sattus, seda ma ei tea, aga seal ta oli!. Mihkel nokitses midagi veel auto ümber, ma siis vehkisin kätega, et vaata ja ole valmis!

 Jooksin siis jälle tee keskele, Mihklile appi.

Politsei oli mõistlik, aga ütles, et sinna on ohtlik autot jätta. Mis siis teha?

Ta ütles, et aitab lükata. Ma istusin rooli ning nii me siis veeretasime selle tee äärde.

 Politsei soovis meile kõike head ja sõitis oma teed. Me aga hakkasime jalutama lähimasse poodi.

Mihkel arvas, et aku võib olla tühi ja sellepärast ka seadmed lakkasid töötamast. Seega, meil on vaja uut akut, no muidugi! Tore oli mõte, et kogu päeva teenistuse peab jälle ära andma.

 Pood õnneks oli 1,5 km kaugusel. Ma olin herilase kombel olukorra peale turris, aga Mihkel oskab nii hästi neis s------- olukordades positiivne olla, et oma naljadega nakatas lõpuks mindki ja nii me siis nagu kaks väsinud pooletoobist sinna poe poole sammusime.

Poes läks palju aega, läks raha. Niikaua kui Miku seal seda õiget akut valis, ostsin poest niikaua paki kommi ja närvisiselt ajasin selle sisu omale makku (Mihklile pakkusin ka :)) 

Saime siis kätte selle aku, mida otsima tulime ja see polnud sugugi kerge.

 Aga noh, Miku tugev eesti mees, kandis selle silmagi pilgutamata naeratades ja vilistades autoni.

 

(hih, mul teeb endiselt nalja, ta vilistas seda seitsme päkapiku lauliviisi "käib töö ja vile koos :)"

Hea trenn oli küll. Jõudsime lõpuks autoni. 

Miku ühendas kõik need asjad lahti mis vaja, enne minus ja siis pluss ja siis võttis uue aku ja siis.....

Misasja?

Sellel akul oli pluss ja minus klemm VASTUPIDI!!!!!?????

 Ei ole võimalik!

Püüdis nii üht kui teispidi, aga ikka ei sobinud.

Mis siis ikka, kogu auto jälle kinni, aku rõõmsalt kätte ning uuesti jalutuskäik poodi.

Poes selgitustöö ja palusime aku vahetust. Kusjuures kui me seda riiulit uuesti vaatasime, siis see oli ainuke "vale" aku, kõigi teiste seas :)

Aga see on ammu teada tuntud fakt, et lotoga meil ei vea, seega kui on võimalik valida kõige kehvem variant, isegi kui see on ainuke õigete seas, siis selle me ka valime :) :) :)

 Vahetus tehtud ning uuesti teekond autoni võis alati.

Miku vahetas juba vaikselt käsi.. no ma katsusin seda akut, see oli rahke kui pomm, ma oleks seda saanud vaid nii edasi liigtada, et mööda maad jalaga lohistanud ja siis oleks see ka esimese ettejuhtuva kruusakivi taha kinni jäänud :)

 Ühesõnaga, saime uuesti auto juurde.

Sama asi uuesti. Kui aku peale panna, siis tuleb esimesena ühendada pluss ja siis minus, küll ma olen nüüd tark, eks :)?

Aku lõpuks peal.

Siin ma veel  ei tea, kas läheb käima või mitte :)!!! Aga valims kõigeks!

 

Pilt tehtud enne tõehetke, siis autosse ja.... ja... läks käima!!!!! Jess, me saame täna KOJU!!!! Loodetavasti :)