Ootusärevus!

Islaga meil klapib väga hästi ja nagu ta ükskord mind oma sõpradele tutvustades ütles "Me võime Annega rääkida uutest näovärvidest ja tehnikatest ennastunustavalt lihtsalt tunde ja see on nii tore ja targalt kasutatud aeg!" Täitsa õige :)

Mõistame üksteist väga hästi ja samas täiendame teineteist uute teadmiste ja oskustega.

Ma lõpuks tegin internetis uue tellimuse. Järgmise nädala alguses peaks saama suurema paki igasuguseid näovärve, pintsleid ja muid põnevaid vidinaid, mis joonistamise jälle mõnusamaks ja huvitavamaks muudab. Siis kui ma arvet maksma pidin, siis pidin esimese hooga külili kukkuma, sest see küündis peaaegu mu ühe kuu Riigikogust saadud palgani. Küsida nad ikka häbenemata oskavad. Loodetavasti jätkub sellest laadungist ikka tükiks ajaks :)

 

Igatahes ma juba ootan, tuleks see pakike juba kiiremini :)

Isla veidi aega tagasi tellis omale uued värvid, mäletan kui vaimustuses ta neist oli. Mina pole väga raatsinud veel omale selliseid osta.

Selle tüdrukutirtsu joonistus valmib veel mu armsate tagasihoidlikute värvidega (seal õhupallide taga). Esiplaanil osa Isla varandusest :)

Eelmisel nädalal tegime Islaga koos ühe kolmetunnise peo. Tellijaks oli türgi perekond. Pisike võsuke Talia sai ühe aastaseks ja siin korraldatakse vahest ikka nii suuri ja uhkeid sünnipäeva pidusid, et selliseid olen enne vaid filmides näinud :)

Väga mõnus pidu oli, kõik lapsed said näomaalingud, lademetes õhupalle. Lisaks mängisime erinevaid mänge ja tantsisime suurematega nii palju kui neil jõudu oli. Viimane Makarena tants oli neil juba päris vaevaline :)

Isla on peale Amazing Kids Partingu firmast nii tubli töömesilane olnud, et asutas lausa oma firma Sydney Kids Parties (FB lehekülg https://www.facebook.com/sydneykidsparties)

Äri läheb tal hästi, tellimusi on palju ja jagab tööd mullegi.

Veidi aega tagasi sai ta tellimuse läbi viia üks koolitus, mille käigus õpetada põhilisi nippe ja teadmisi. Kaasas mindki sinna appi, tore ja õpetlik õhtupoolik oli!

Piitsa või pärrnikut? Ikka präänikut :)

Tere hommikust :)

 

Kell on kuus hommikul ja ma ei liigugi veel kuskile, täna ma lähen kodunt välja palju hiljem, sest kätte on jõudnud neljapäev :)

Täna sõidame Islaga Cabramatasse, see pidi mingi äge linnake olema, kus pakutakse head sööki, ilusaid riideid ja mõnusaid elamusi. Tänase päeva veedan temaga.

Väike puhkus kuluks ära küll, eelmised päevad mõjusid kehale täitsa kurnavalt.

Sain omale jälle mingi ebameeldiva värgi külge, arvatavasti põhjustas selle eelmisel õhtul liha ülesöömine vahetult enne magamaminekut. Igatahes algas teisipäeva hommik oksendamisega. Koju jääda ei saanud, sest lapsi poleks kuskile panna olnud ja mõtlesin, et elan üle kuidagi.

Elasin küll, aga jõuvarusid vähendas see kohe silmmärgatavalt.

Ei hakka teid väga nendesse detailidesse pühendama mis sel päeval juhtus, mälestused on vägagi eredad ja piisas sellest, et Mihklil silmad kringlis olid kui talle selle päeva värvikatest elamustest rääkisin.

Õnneks tuli ta mulle teisest linna otsast õhtul järele, sest ma polnud lihtsalt enam võimeline pikemalt käima. Aga nüüd olen jälle jalul :)

Ja nagu me Mihkliga kokku leppisime, me ei hädalda!

 

Eilne päev algas ilusamini, teel tööle tervitas mińd viisakalt kakaduu :) Häälitses mitte nii ilusasti ja tegi lehva-lehva :)

Poisid olen jälle veidi kontrolli alla saanud. Nendega on nii, et tuleb kogu aeg mingeid präänikut pakkuda, et see neile huvi pakuks,atraktiivsena välja näeks  ja motivatsiooni pakuks :)

Teddie on näinud kuidas ma bussisõitude ajal omale tekki heegeldanud olen. Siis pakkusin talle välja, et kui ta hästi käitub, siis võiksin ta kaisukarule ka tekki heegeldama hakata. Oi ta oli nii põnevil sellest mõttest. Koos käisime lõngu ostmas, ise valis ja oli nii uhke selle üle!

Siis istus vaikselt minu kõrval ja tähelepanelikult jälgis, kuidas read tasakesi lisandusid.

 

Loomulikult tahtis James ka enda kaisuloomale tekki saada.

Sõlmisin siis nendega sellise kokkuleppe, et iga päev kui nad head poisid on ja täidavad vähemalt kõiki kolme põhireeglit, mis meil sai kunagi kokku lepitud, saavad nad ühe lisarea juurde :)

Hehe, ma tean küll, et ma kaval väljapressija olen, aga muudmoodi lihtsalt ei saa.

Kui sarvekesed kasvama hakkavad, siis ei mõju miski, ei hea ega halvaga.

 

Praegu mõjub see vägagi hästi ja olen oma uue mõjutuvahendi leiutamise üle nii uhke :)

 

Siin siis Teddiel juba pisut suurem tekk ja Jamesil alles tegemise järgus, see on nõnda pisike seal näpu otsas :)

Tasakaal

Vastab tõele, et maailmas valitseb tasakaal, alati ja kõiges.
Teed kellelegi midagi head, saad selle ka tagasi. Teed kellelegi ülekohut, küll ka ise jalaga tagumikku saad. Leiad midagi, küll siis ka õige pea millestki ilma jääd.

Aga et siis nii õige varsti?
Hehe, jõudsin alles eilses postituses õnnelik olla oma leiu üle, erilist väärtust mitteomava rahatähe üle. Täna siis karistati mind kohe mitu mitu korda suurema summaga.
Tegin täna näomaalinguid siin kohalikul marketil. Minu pisikesed püsikliendid on vägagi lojaalsed ja täna üks ema ütles, et tüdruk keeldus eelmise nädala reede õhtul näomaalingut maha pesemast. Ei ja kõik, jutul lõpp. Ema oligi sunnitud lapse nõnda magama panema ning tüdruk oli hommikul esimese asjana peegli juurde jooksnud ja vaadanud, kas maaling ikka alles on.
Määrdunud, aga oli :)

Hehe, no kas ma saaksingi kuskilt paremat kiitust kuulda? Tegin tüdrukule pika pai ja tänasin teda lojaalsuse eest :)
Määrasin üpriski madala hinna näomaalingule, 5 dollarit. See on kõigile vanematele taskukohane, minul on  raha kerge vastu võtta, ei pea aega raiskama ja mässama müntide tagaandmisega.
Sellega olen kindlustanud omale püsikunded, kellest mõned pole ühtegi reedet vahele jätnud :)
On üks pisike tüdruk Tia, kes veel ei räägi, aga kui nad sammud marketi poole seavad, siis tüdruk osutab kohe oma põsele ehk annab mõista, et soovib näomaalingut :)

Ühesõnaga, miks ma seda juttu üldse ringiga alustasin. Tahtsin välja jõuda sinna, et kui ma töö olin lõpetanud, asju pakkisin ja oma kohvri avasin, et sinna värvid ja pintslid panna, siis... siis tuli kuskilt nii suur ja tugev tuul, et osad rahatähed tõusid õhku ja lendasid teadmata suunas minema ja nii kiiresti, et enam neid kätte ei saanud.
Ma usun, et umbes 20 dollari võrra keegi täna rikkamaks sai.
Palju õnne, mis muud ma oskan soovida :)
Ostku omale midagi ilusat või siis vähemalt magusat. Peaasi, et see raha õllele ei kuluks :) Ikka on ju kuidagi parem tunda, et keegi sellest kasulikult võiks rõõmu tunda.
Aga ok, pole enam minu jagu, seega pole mõtet ka enam pikemalt arutada :)
Täna tegi näomaalinguid pool kaslane. 

 Üldiselt saab ta Annega päris normaalselt läbi :)

Vahest on ta ka natuke endast väljas ..

Üldiselt on rahumeelseimaid päevi ikka rohkem :)

Mõned tehtud tööd.

Balloon twisting!

Õhupallide keeramine tundus mulle kunagi siiatulles nii keerulisena... kui raskena see asi paistis. Huvi pärast otsisin üles ka blogi, kus demonstreerisin oma elu esimest õhupallist keeratud koera (23. november 2012).
Oi ma mäletan seda suurt endaga rahulolevat tunnet, mina tegin, ise tegin! :)
Elasime siis veel Carmeni juures. Vaataisin seda palju erinevate mälestustega,  paljud asjad on muutud, mõned jäänud samaks (näiteks armastame me endiselt seda 300g shokolaadi, mis poolikuna pildi pealt paistab :)

Mäletan, kuidas ma youtube ja agentuurist saadud juhtnööride abil seda õppisin. Enamuse ajast käis põmm ja põmm ning Mihkel itsitas kõrval ja ütles, et kui laste juuresolekul õhupalli lõhkemise tagajärel ma sellist hirmunut nägu teen, siis jooksevad kõik lapsed otsemaid minema ja ma jään tööta ning me nälga :) :)

Siis tundus see tõesti keeruline, õhupallid ei kuulanud kuidagi sõna ja samal ajal kui ma nt koelale keha hakkasin väänama, siis juba kõrvad hargnesid või hoopiski lõhkesid.
Nüüd on seda veidi ikka saanud harjutada.
Agentuur siis teatas eelmisel nädalal, et korraldab teadmistekontrolli (konkursi).
Saatis nimekirja õhupallidest, mida peab oskama teha ning siis omal valikul mõni extra.
Selleks, et enamus entertainereid seda kirja ei ignoreeriks, lisasid ka väikse võistlusmomendi. Ehk siis kõik, kes on teinud ja saatnud pildid kõigist kohustuslikest õhupallidest ja siis paarist ekstrast, osalevad konkursil.
Lähiajal koguneb mingi väike komisjon, kes otsustab, kes on ära teeninud auhinna, kinopiletid kahele! See on küll päris piisav motivaator, nii et üks õhtu ma siin neid keerasin. Lisan mõned kohustuslikud ja siis kõige viimane on minu extra. originaalis peaks see olema luik, Mihkel ütles aga, et oleks seda  pidanud esitlema kui pelikani :P

 Lill, mida püüdsin mitu korda rohu peal pildistada, aga ei õnnestunud kuna enne pildi jäädvustamist tegi see lihtsalt halastamatult põmm! :) Otsustasin selle siis vetsupaberi rulli sisse seisma paigutada (võtke seda kui vaasi näiteks) ja siis tuli Simba end sinna kõrvale sügama. No miks mitte?

 Veidi kõõrdi piiluv liblikas :)

 Tsirkuse ahv

Piraadi mõõk ja vöö (väga populaarne kaup poiste seas)

No ja siis lõpuks minu extra. Nime jätan igaks juhuks panemata. Olen nõus kõigega, keda see teile ka ei meenutaks :)

Nädalavahetusel oli mul jälle üks Pamperi pidu (ehk tüdrukute ilusalongi pidu). Olen seda varasemalt maininud. Tüdrukutele teeme näomaski, jalavanni, maniküüri, pediküüri, meiki, soengu ja siis pakume kokteili ja suhkruvatti (suhkruvatist räägin mõnes teises postituses veel pikemalt). 

Praegu lisan lihtsalt mõne pildi sellelt mõnusalt peolt. 

Teine entertainer Stephanie, tore tüdruk, kellega meil koostöö hästi laabub :)

Mürk, mida sööme.... (pildid lisan kui nett tööle hakkab normaalselt)

Hei kõik see tore lugejate pere :)

Täna mul jälle kauaoodatud päev, seda saab vist kokku võtta iseloomustava sõnana- paradiis!
Mihkel tõmbas mulle kaks head draamat, varusin kuhjaga shokolaadi ja muid kõrgekalorilisi toitaineid ning kavas on vaba aja nautimise kõrvalt veel nii palju asjalikke toiminguid teha.

Plaani olin eile oma kalendrisse juba kirja pannud. Ühe reana oli seal kirjas ka blogi täiendamine. Eelkõige on blogi muidugi minule endale, ehk siis lihtsalt hetkemõtete väljarääkimine, nagu iseendaga suhtlemine :)
Mõtted tulevad siit ja sealt. Üheks teemaks võiks olla nt õunad. Poeletilt naeratavavad vastu ilusad ja suured ja punased ja läikivad.. ja... jne.

Ega pole kunagi juba piisavalt palju aega, et tegeleda sellise tüütu tegevusega nagu koorimine. See on jube väsitav ja suur töö, mida ette võtta. Lihtsam on ju ikka õun kohe rahulolevalt suhu pista ja mõelda, et kui palju häid ja kasulikke vitamiine sai manustatud... eh. Viisin läbi siis ühe katse, mis mul poest ostetud õuna isu kohemaid ära võttis...
Nimelt otsustasin need ilusad õunad ühte anumasse panna, kuuma veega üle valada ja jätta nad sinna ligunema umbes 20 minutiks.
Tulemus siis järgmine:

Huh, sellist vaatepilti ma küll ei oodanud.
See osa, mis vees oli, menutab paksu küünlavaha kihti. See on siililegi selge, et niisama need õunad ilusad ei püsi ja nad on oma ilu säilitamiseks mingi portsu mürgiga üle pritsitud, aga et nii paksu kihiga.. vot seda poleks ma ise uskunud kui ise poleks näinud.
enam me õunu ei osta :)
Nüüd ostame vaid mandariine ja banaane :)

Tahtsin veel ka jagada seda uudist, et ma leidsin Teddiega loomaaias jalutades, otse hülge akvaariumi ees suure ja ilusa raha :)

See lihtsalt pikutas seal  ja võttis päikest. Ohoo, see tuli küll ootamatu üllatusena ja veel 50!

On vast vedamine :)
Mõnulesin siis oma õnnemullis ja kujutasin ette, et mis ma selle eest kõike ostan, nt uued näovärvid, või siis vähemalt paar topsikutki :)
Jõudsin koju ja hakkasime Mihkliga seda lähemalt uurima.
Näeb välja selline:

Nii soliidse ja väärika lõvipildiga rahatähel peab ju üle keskmise kõrge väärtus olems, eksole?

Lootus on ja jääb aga lolli lohutuseks :) :)
Kursse uurides on selle väärtuseks mingi 5 dollarit ja tsipa sandisente peale, ühesõnaga selle eest ma ei saa kõige säästumat ja närusemat pintslitki :) aga õnnelik olin ma ikkagi ja õnn ei peitugi mingis rahatähes ja pintslites ja igasugustes materiaalsetes vidinates, vaid hoopiski nendes leidudes postkastis:

Aitäh sulle kulla Kaarina imelise üllatuse eest :)Viimasel ajal on postkastist leidnud enamasti arveid, ühe trahvi ja siis meeldetuletuse külastada kohalikku hambaarsti :)

Lugesin su kirja, muigasin, meenutasin ja naeratasin! Kallis oled ja kallid olete te kõik, kes leiavad vahest väikse hetke, et avada see blogi ja läbi lugeda see lõik, mis meie tegevusi või emotsioone kajastab. See on hea tunne, et meile mõtlete! 

Aitäh, olge terved ja rõõmsad :)

Tubli Mihkel!

Tere hommikust
Saan jälle veidi kirjutada kuna olen tööl.
Ei hakka täna kirjutama jälle oma põngerjatest kes mult viimse kannatuse tahavad kogu aeg röövida ja ei hakka ka kirjutama sellest, kuidas minu poole üks riidepuu täna lennutati nii, et silmast vähem pool senti puudu jäi.
Varsti pole siin blogis ühtegi lugejat kui pidevalt oma terroriseerivatest lastest kirjutan :) 

Juhtub ka muid asju ja vahel ka väga häid asju.
Näiteks eile. kui Mihkel mulle eile järgi tuli, siis näitas mulle ühte tänukirja, mis üldisesse meililisti saadeti.
Kui aus olla, siis vajus mul suu esimese hooga lahti, tundus, et nii palju ju ikka kiita ei saa :)
Aga ta on selle kõik ja veel rohkemgi auga välja teeninud, istus ju vahel ööseti seal tööl ja aitas firmat väga kriitilistel hetkedel välja ka siis, kui ülemused enam pingele vastu ei pidanud, koju magama sõitsid ja siis hommikul tagasi tulid ja Mihkel istus seal ikka edasi ja töötas :)
Üks mees oli ülemusele isegi öelnud peale seda hullu ööd. Et kuule, sa ju kodus magasid kui Mihkel järjest tööd tegi, aga sa näed ikka 10 korda kehvem (pehmelt öeldes, ta kasutas sõna s••••) välja kui Mihkel :)

Mõni graafik nägi välja ju selline: 4:40 hommikul maast lahti, kerge söök ja siis bussi peale. 6:30 hakkas töö. Tööpäev peaks kestma u viieni. Siis teatas ta, et niipea ta koju ei saa. Töötas edasi terve õhtu ja terve öö. kui ma hommikul ärkasin, valmistasin ette lõunasöögi, puhtad vahetusriided ja sõitsin linna. Kohtusime kella 12 ajal u 5 minutiks ja siis läks ta edasi  tööd tegema ja seda kuni kella neljani päeval. Eh, mitu tundi see siis kokku teebki... 33,5 tundi järjest. Kui me koos linnast koju tulime, siis olid silmad peas kui narkaril. Seda olen enne ka näinud, et kui Mihklil mingi tegevus käsil on, siis võib ta suht järjest, väga keskendunult tööd teha. Teeb nii kaua kuni asi valmis ja alles siis kukub kõpsti pikali ja võib kaua ja pikalt järjest magada :) Järgmisel päeval oli aga erand, tõusma pidi jälle 4:40 hommikul.....

Ülemus oli Mihklit nimetanud F•••••• crazy Estonian working machine!
Vaeseke, nad ei ole seal ikka tõesti suure pingega harjunud :)
Mihkel on tubli ja tore, et seal firmas seda ka tunnustatakse.
Lisan siia ka selle kirja :)

Mihkel Pulk – we need another 7 of this guy.  Many people/technicians could benefit from following Mihkel’s amazing work ethic, attitude towards quality of workmanship and overall pride in oneself and the work they leave behind. For a new employee thrown straight into a job of this size Mihkel put in 1000% every second of the way! Not only this…it is probably the first time that I have experienced an installation technician who has gone out and purchased every single, GOOD QUALITY and CORRECT TOOL for the jobs…as an advocator of tradesmen having their own, good quality tools and not relying on others to borrow from…a HUGE pat on the back from me personally (if that means anything) and a very good job well done!!!

Veider päev

Hetkel olen tööl ja hingan rahulikult sisse ja välja...
Päev algas kummaliselt ja jätkub veel kummalisemalt :)
Sõime Teddiega hommikuputru ja tal puges jälle kuradipoiss hinge taha (eile oli nii imeline laps, et kogu aeg hoidsin hinge kinni, millal see jälle muutub...)
Alguses näpistas mind, esimene kord hoiatasin, teine kord näpistasin vastu. Siis hammustas seljast. Eh, no hammustama vastu ma teda ei hakanud, aga ka kannatuse katkemise termomeeter juba hakkas tõusma. Siis ta hakkas nõudma, et toogu ma talle rätik kuhu ta oma limased pudrused näpud saaks ära pühkida.
Ütlesin, et kasutagu oma jalgu ja toogu ise, suur poiss juba.
Seejärel ähvardas need minu pluusi sisse pühkida. No proovi aga, ja loetlesin kõik mis sellega teo tagajärel kaasneks.
Ja ta tegigi seda!

Palju õnne, tugevam olen siiski mina. Tema kükitab nüüd üksi oma toas ja ma tegelen hingamisharjutustega ;)
Ega mu hommik paremini ei alanud.

Ärkasin suure ja tugeva hoobi peale! (3:20 öösel!!!)
Mihkel veel läbi une oli nii õnnelik ja rahul oma teo üle :)
Kui ma siis valust oma rahulolematust valjuhäälselt hakkasin demonstreerima (sest hoop tuli otse silma ja riivas ninaluud :)), ehmatas ära ja hakkas vabandama. tõi mulle külmikust külma silma peale, et see siniseks ei paistetaks :) :)
Ütles, et oli unes pikka aega mingit elektrit välja laskvat putukat taga ajanud ja lõpuks sai sellele siis pihta ;) Ise veel oli nii õnnelik ja rahulolev, et selle putuka lömastas (seda ta siis muheleski rahulolevalt, kui ma veel unesegaselt shokis olin :))
Külm mõjus hästi ja silm õnneks siniseks ei läinud ;)

Küll magasime me aga sisse ja sellele järgnesid väga ebameeldivad tagajärjed, mis veel ka kestavad. Õhtul kuulen Mihkli uudiseid.
Kunagi pidi see ju juhtuma, täna siis esimene kord siinoleku jooksul.

Täna on selline päev kus tahaks lihtsalt kõik kuu peale saata ja lihtsalt ennast kuskil soojas kohas kerra tõmmata.. seda luksust kahjuks juba ei juhtu ja veel 7 tundi võitlust mu väikse mardikaga seisab ees. 

Huvitav tegelane. Katsetab kogu aeg piire, jääb oma jonnimishoogudega alati kaotakas ja kannab veel karistust ka pealekauba, aga kui me emaga kõrvuti seisame ja ta nt jala ära lööb, siis tuleb minu juurde, et ma peale puhuksin.
Kui meie vahel valida on, istub mulle sülle ja ema on mitu korda öelnud, et ta on armukade..
Oot, varsti jätkan.....
Kuulen seda pisikest murjamit valjuhäälselt hüüdmas "sorrrrrrry Ana, sooooooory!".
Hehe, lasen tal paar minutit veel hõigata ja siis lähen jutustama, äkki on võimalik veel tänane päev ilma suuremate võitlusteta mööda saata (hoian pöidlad peos :)