Thursday, 15 November 2012

 

 

Niisiis, seiklustel pole siin ei algust, ega loppu, need kestavad kogu aeg. Aga see vist ongi normaalne kui oled vooral maal, vooras keskkonnas ja nii on :)

Eile palus Carmen (tudruk, kelle juures peatume), et kuna ta on paeval ara ja me jaame koju, siis kas saaksime minna jalutama tema isa koeraga. Isal on oma suur farm kus on palju vabadust koerale, aga kuna ta oli kaheks paevaks ara, siis toodi koer (selline suur, ma ei teagi  mis tougu ta on koerateadja nagu ma olen :) meile.

Muidugi, kokku lepitud. Uhe ajal hakkasin siis kutsut otsima, et Zeeeeeeeeeeeeeeen, where are you?

Kutsut pole ei allkorrusel, et teisel ei kolmandal korrusel, pole oues ja uhesonaga pole kuskil... eeee, ups, mis nuud siis saab.... :P

Ei tea mida ma Carmenile peaksin utlema, et koer usaldati meie hooleks, aga koera pole. Ok, proovime uuesti otsida. Nii me siis kammisime maja iga nurka labi, keda pole, pole koera :D

Ja siis akki oues markasin kutsut naabriaias. Seisis seal vaikselt saba jale vahel. Ei tea uidas ta suutis ule selle korge aia hupata, aga seal ta oli ja fakt oli ka see, t tagasi tea sealt kuidagi ei saanud..

Laksime naabritadiga tutvust looma :)

Nagu paljud koduperenaised siin rajoonis, oli onneks ka tema kodus. raakisime loo ara ja niipea kui ta ukse avas, soostis koer valja ja olles taiesti segaduses, ei kuulanud ta loomulikult sona. Eh, see oli muidugi palju soovitud :) :)

Niisiis jooksis ta pea laiali otsas ule tee ja otse randa. No ok, teeme siis ka vaikese jalutuskaigu (ehe, vaikese, kindlasti, you wish!!!!! :))

Kutsu jooksis mooda laineid, mooda liiva, ajas seal ka mingit teist kutsut taga ja uhesonaga meie huudmisest polnud mingit tolku, ta lihtsalt ei teinud sellest valja!

Siis jooksis ta vaga lahedale uhele kajule, mispeale laks paris suureks molluks lahti. Nimelt asus seal kuskil lahedal linnupesa ja oi kui suured ja kurjad linnud hakkasid akki kogunema ja kui koledat kraaksuvat haalt nad tegid!!!!!

Neid muudkui lisandus ja aina madalamalt nad lendama hakkasid (parast kodus utles Carmen, et nad voivad olla vaga ohtlikud kui pesa kaitsevad ja paris valusasti runnata). No seda me arvasime isegi nende haalitsustest, selleparast Mihkel selle kutsuga veidi voimles ja meelitas ta sealt ara. Kutsu onneks kull vahetas kohta kus edasi joosta, mille nii ohtlikus kohas, aga ega ta siis selleprast meie kohalolekust rohkem ei hoolinud ja tegi asju ikka omapead.

Aga kuidas saada kutsu koju????\Good question :)

Niisiis, istudes paris pikalt liival ja lihtsalt kutsu tegemisi jalgides, motlesin valja strateegia ja laksin vette. Mihkel jai kaldale. Carmen kunagi raakis, et tegemist on suure aafrika jahikoeraga ja kui neid on kaks, on nad voimelised lovi maha murdma. Samas pidid nad olema vaga kaitsvad ja inimesi paastma. No eks vaatame :)

Tombasin seeliku korralikult ulesse ning laksin lainetesse nii sugavale kui suutsin. ja ohoo omet, juba Zen jooksis pagavai minu poole ja truult voitles lainetega et pusti jaada :)

Good dog!

Niisiis uritasin teda endaga harjutada ja hakkasime kaima. Uhest rannaotsast teise, ikka lainetes, aga madalamates. Kutsus pusis truult minu korval. Ikka uhele poole ja siis poorasime koos kenasti ringi ja tagasi ja siis jalle kiitsin ja patsutasin kutsut ja tegin pai ja jalle edasi ja tagasi ja nii ikka k[mneid, k[mneid kordi. Kogu aeg mottes kusimus, kas kutsu jargneb mulle koju voi pean veel 5 tundi samamoodi seal edasi-tagasi vees jalutama kuni carmen voi Ben koju jouavad :P?

Kindluse mottes paar ringi veel ja siis utlesin, nonii kutsu, nuud lahme koju :)

Hakkasin astuma liiva poole, siis trepist ules, siis ule tee... kutsus sorkis ilusti mul jarel. Oi oli see alles pinge. Ja siis jpudsime kodu ukse juurde, keerasin votit ja... jumal tanatud, TA TULI TUPPA!!!!!

Mission Completed!

Siis helistasin Mihklile, et nuud on ohutu koju tulla :)

Mihkel ootas senikaua rannas, igaks juhuks, et kutsul jalle midagi pahe ei hakkaks.

Huh, olime molemad paris vasinud sellest seiklusest ja kaanisime vett nii mis kole, tore fuusiline harjutus :)

Tegin ohtul ka kutsust ja ta peremest pilti kui talle jargi tuldi. Need on Mihkli telefonis. Kuna Mihkel hetkel seda White Cardi tegemas (teine katse :) siis praegu ei saa siia pilti lisada, hiljem panen ules. Tegelt Mihkel helistas hetk tagasi ja utles, et see tooohutuseksam sooritatud ja kaart on kaes- tubli :)!

Ma kaisin uhel toointervjuul, sinna tahaks kull toole saada. Lahiajal selgub. Kolme kohaga olen suhelnud ka naomaalingute teemal. Uhes kohas part-time job saadud :) See mulle meeldib, tahtsin lastega seotud tood. Muidu on siin ikka erinevaid kohti saadaval, aga praegu on veel see periood, et ikka paris igasugust tood teha ei taha. Ma olen kull kuulnud, et pole motet siin Eestis toodud magistrikraadiga vaga keksida ja vastu peaks votma igasuguse too, aga.. aga mul sureb lootus viimasena. Puuaks ikka seda tood teha, mis mulle meeldiks, vaemalt puuan senikaua kuni meie kodumaal saastetud eurosid veel alles. Kuigi kahanevad nad kiire ahvi kiirusel :) 

Vot nii sobrakesed!

Tore oli jalle veeta teiega need hetked kirjutades. Kirjutaks veel, aga varsti hakkan end sattima kinno. Laheme tana Carmeni ja uhe tema sobrannaga kinni Videviku viimast osa vaatama. Ben ja Mihkel jaavad koju omi asju tegema.

Igatsus kallite inimeste jargi on igatsus hinges, eriti tuleb see valja oositi, unes! Olen paris mitu kallis inimest nainud unes ja juttu raakinud :) Tana oli selline uni, et pidin korra Eestisse tulema ja siis tabasin end mottest, et ei tahagi korraks tulla, sest see eeldab seda, et pean uuesti head aega utlema ja seda enam teha ei tahaks, paris raske oli see (mis teha, emotsionaalne inimene ikkagi :) Oli vast ikka uni, taielk labielamine ja sugav arutelu :)

Igatsust tunenn ka oma savi jarele. Eile leidsime ules uhe keraamikatookoja. Nii kui sinna sisse astusin, mmmmmmmmm, mis lohn!!!!! SAVI :) Hehe, kolab fanaatiliselt ja kohati haiglaselt :) No mis teha, nii see on. Napud vahest sugelevad, motted liiguvad ja inspiratsioon liigub kiiremini kui ma talle jargi jouan.

Ostsin omale louendi ja varvid. maalimine siin maal vahe odavam tegevus kui keraamika. Praegu on nii,, vaatame mis elul pakkuda on :)

 

Kallistan kovasti-kovasti!

Olge terved!

PS Vabandan kirjavigade ja muude asjade parast. Tapitahti pole ja kirjutist ule lugeda ei viitsi :))

No comments:

Post a Comment