Pühapäeval (2. veebruaril) maandus lõppude lõpuks Syneysse minu sõbranna Malle, juhuuuu ;)
Tõi endaga ka päiksepaiste kaasa ;) meil eelmisl nädalal olid nii suured uputused ja vihma kallas vahetpidamata. Polegi seda vist enne näinud, et järjest vihma sajaks kolm päeva järjest, ilma kordagi puhkamata :)
Mallega saime kokku Collaroys. Nii kui ma bussist maha astusin, oli tema juba bussipeatuses ja siis me kallistasime nii kaua, et see kallistus ei lõppenud nagu eelnevatel päevadel lakkamatt kallanud vihm ;)
Nii tore, nii kaua pidasime eelnevalt kirjavahetust ja nüüd lõpuks kohal ta oligi!
"Tellisime" omale bussi ja sõitsime kesklinna. Alustasime kohe kultuurse programmiga. Sydney ooperimaja,
jälgisime mustkunstniku ja trikitaja etendust, sõitsime rongiga Circular Quaisse. Hiljem sõitsime ka laevaga.
Alguses oli suund Manlysse. Tuul oli nii tugev ja lained nii kõrged, et elamust kogu raha eest. Malle tõi kodutunnet tekitava kama sokulaadi ja kasekese komme, suur suur aitah ka Kristile selle eest ;)
Manlyst läksime bussi peale ja sõitsime Warriewoodi. Bussipeatusest võtsid meid Kaarina ja Siret auto peale ning sõitsime koju, kus meid Miku juba ootas.
Kerge vaheamps, cupcake rosinatega (mille tüdrukutega ükspaev Kaarina tehtud taignast küpsetasime) ja pannkoogid läksid imehästi alla :)
Seejarel sõitsime ekskursioonile Akuuna Baysse. Tore sõit oli,nägime ilusaid kohti
ning teepeal pikutas juba päris tavaliseks saanud vaatepilt, surnud känguru.
Kängurust ma pilt loomulikult ei teinud, see oleks juba liig, aga ühe püütoni pildi võiks küll üles panna.
See on siis nibin nabin poolteist kuud tagasi tehtud Warreni koduõues, seal, kus Mihkel kuus päeva nädalas töötab ja ukse juures, millest Mihkel kuue päeva jooksul nädala sisse-välja käib. brrrrrr, pole just kõige meeldivam elukas :S
Surnud känguru on kuidagi ohutum , nii et parem edaspidi nendega kokku puutuda kui sellistega...
Energit täiendasime Hungry Jackist ;)
Me Mikuga oleme juba pikka aega tahtnud Sinna minna, nüüd siis ka see soov täidetud. Nämm oli, pikemalt ei hakka seda kirjeldama, Muidu Sirtsu jälle pärast valju häälega kommenteerib, et "Anne võib toidust tundideviisi rääkida ;)"
Aga hea ja maitsev oli küll :)
Tore ja sisukas päev oli!
Selle kuu lõpus saabuvad juba minu vanemad, ootan neid väga ja panen juba plaani kokku kuhu minna ja mida näidata :)
ooootan ....
Kallistan sindki, kes sa praegu seda blogi loed :)
No comments:
Post a Comment