Lihavõtted

Ilusaid ja rõõmsaid kevadpühi kõigile :)
Kui kodumaal olin, siis oli Suur Reede tähtis päev meie peres. Paps ärkas alati kõige varem, valmistas ette juba ammu kogutud sibulakoored, mustikad, ajalehed, pakkenöörid ja igasuguseid muid eksperiment detaile :)
Siis vaikselt veeresin mina veel uniste silmadega ning hommikumantlis ülakorruselt alla ja siis hakkas action peale. Värvisime, mäkerdasime ja keetsime, vat see oli alles lõbus ja siis pärast uhkeldasime, kellel jättis mustikas või mingi mädanenud sibulakoor erksama mustri munale. Kahju oli kohe koksidagi ühise hommikusöögi ajal. Ema oli alati suur kaasaelaja ja aktiivne munade koksija!
See aasta oli pisut teistsugused pühad, aga  ma usun, et alatiseks meeldejäävad :)
Käsisime Mihkliga Sydney Easter Showl. See on megasuur üritus, mida peetakse Sydney Olümpia pargis. Sõit sinna kestis ligi kaks tundi. No küll oli alles rahvast! See üritus kestab kokku kaks nädalat ja see teeb temast Austraalia kõige suurema ürituse ja maailmas asetub see suuruse poolest kuuendale kohale.
Seal on tegevust  kõigile.
Lõbustuspark, erinevad showd,  võistlused, farmerid näitavad, müüvad erinevaid loomi ning tutvustatakse protsessi algusest lõpuni.

Näiteks saali alguses näidatakse erinevaid kanu, siis erineva suuruse ja välimusega mune, järgnevad inkubaatorid,  siis munad nende sees ja kõik saavad jälgida kuidas seal käib munakoores plaks ja pisike ligane tibu pea valguse poole välja upitab :) 

Seal inkubaatoris nad nii fotogeenilised muidugi välja ei näinud :P

no ja siis järgneb see looduse poolt paika pandud protsess. Ehk siis kanapraad.

Proovisime ka kohalikku traditsioonilist spetsialiteeti. 

Ütleme nii, et söödav, aga koduse kotletiga ikka võrrelda ei anna :)

Mida mina nägin esimest korda elus oma silmaga on spordiala nimega POLO. Alguses ei arvanud Mihkel sellest suurt midagi, aga milline hasart seal tekkis, ohohooooooo! Mihkel oli Inglimaa poolt ja mina Austraalia. Inglased said algul kotti, seis oli 5:0 ausside kasuks ja siis said Inglased kurjaks.

Küll ratsutasid, hobesed andsid jalgadele valu ja tuli esimene värav, 

millele järgnes teine ja ega kolmaski tulemata jäänud. Vahepeal oli väga tasavägine viik ja siis.... 11:10 inglaste  kasuks! Milline mäng! Meist mõlemast said suured polo fännid :) Ma arvan, et telekast pole sugugi seda nii lõbus jälgida, aga kui avaneb võimalus uuesti seda oma silmaga näha ja seal rahvamassis kaasa elada/karjuda, siis läheksin kindlasti veel!

Polole järgnes farmerite võistlus. Kolm võistkonda ja pidid traktoriga trikke tegema, heinapalli veeretama, mootorsaega puud saagima, tulekahju kustutama ja loomi taltutama. Äge!
Peale võistlust oli rodeo! 

Aina lahedamaks läks. No olid need hobused ja härgad alles metsikud. Kus nad kargasid ja püüdsid elu eest seljas istuvat meest (ja isegi ühte naist) maha raputada.

 Sel päeval nägime paljusid asju esimest korda. Meie selja saga istusid üks jaapanlaste perekond, nii toredad olid ja pereisa elas kõigile võistlustele nii elavaltja originaalselt kaasa, nii et heas mõttes naersime terve õhtupooliku ja meelelahutust saime ikka täie raha eest (nagu Mihkel ütles, et võõra raha eest, sest need kaks piletit olid minu sünnipäevakingitus perekonna poolt, kus ma lapsi hoian). Me olime neile nii tänulikud ja tuletasime seda tänu ikka mitu korda õhtu jooksul meelde.
Mis sai edasi, on raske sõnadesse panna. Hakkas hämarduma ja algas siis see nö põhishow. Autod, mootorrattad hakkasid mööda Commonwealthi staadioni, olümpia pargi suurimat staadioni ringi tiirutama, trikke tegema. Üks ralliauto sõitis pikalt külg ees ainult kahe ratta peal.

Ja siis välkusid tuled ja staadionile sõitsid erinevad "monstrumid", ehk hiigelsuured  vilkuvad masinad. Mulle meeldis kõige rohkem üks robotmasin, mis oli ehitatud suure pika soomusabaga dinosauruseks. 

Mihklile meeldis suurde punaste vilkuvate silmadega ma ei ta isegi kuidas seda nimetada, väga omapärane nägi aga välja küll :)
Aku sai meil mõlemal kahjuks otsa, seega pilti teha enam ei saanud. Mälestustes on need aga kõik kenasti salvestatud. Siis trikitasid mootorratturid. Üks sõitis mootorrattal õhku, lasi siis käed rooslist lahti, lendas veidi mootorrattaga paralleelselt ja siis istus jälle ratta selga ning maandus maale.... no-pole-lihtsalt-võimalik!!! Rahvas juubeldas, ma vahepeal hoidsin silmi hirmust kinni ja suu imestusest lahti :)

Ilutulestik oli võimas, kõik oli lahe!

Korraldus oli super. Kohale oli tellitud palju busse, mis kordamööda rahvast peale võtsid ja teele asusid. Jõudsime koju, sõime peaaegu tühjaks 4 liitrise jäätise ja vaatasime filmi. Pärast pistsime ema ja isa kingitud shokolaadijänesed ka nahka :) Selline munadepüha!