Mustikakook

Ma magasin täna sisse!
Mihkel sõitis jälle Armidaml ja ma pean jälle ise tõusma hakkama, mis suurele unekotile on üks veel suurem ülesanne :)

Mul oli äratus märgitud 7le erinevale ajale ja täna ma seda isegi kuulsin läbi une. Parajasti oli aga unes toimuv nii oluline, et pidin lõpuni nägema, mis juhtub.
Ja siis...  helises uuesti kell ja siis... pakkus Inxu mulle mustikakooki :)

Istusime koos mingi künka otsas ja maiustasime glasuurgia kaetud mustikakoogiga, nii nämma ja hea oli, et ma nautisin seda maitset ning mõnusat tunnet iga oma keharakuga ja ühtäkki miski muu polnudki enam oluline.

Kuni hetkeni kui reaaslus kõmdi kohale jõudis ja siis kogu see viivarr peale hakkas :)

Kell 6 helistas Mihkel, soovis tere hommikust ja siis jõudis mulle kohale, et pole ei Inxut, ei mustikakooki ja ma peab bussipeatuses olema 6:15....

Eile käisin ma tai massaazis. Pealtnäha õbluke naine, aga küll ikka lammutas mu keha kallal :) Ta võttis oma tööd ikka ülitõsiselt ja oskas mind selle tunni jooksul korralikult läbi kolkida. See massaaz mis ta tegi, oli päris erinev sellele, mis kodumaal sama nime all pakutakse. Tulemus täna siis käes, keeran pead ja õlga nagu roostes puuhobune. Vägagi huvitav kogemus.
Peale kogu protseduuri jõudsin koju, sõin karbitäie shokolaadi ning vaatasin filmi Eat, Love &Pray lõpuni (eelmine kord kui seda Mihkliga vaatasime, jäin poole pealt magama).

Täna õhtul peale tööd saan kokku ka oma uue tööandjaga, kes Melbournist siia tuli. Nüüd hakkan töötama kahe agentuuri heaks, kes mulle näomaalingu töid organiseerima hakkavad. Lisaks mu oma tööde ja klientidele. Oleks vaid nädalavahetuse päevi rohkem.

Mihklil läheb hästi. Paigaldavad Armidales ühte kohtuhoonesse tehninat ja tuleb juba reedel koju.

Ja siis ta jõudiski koju ja mis on veel uskumatum, mul on täna  (9. veebruar) vaba päev!!! Pühapäev ja vaba päev, seda ei juhtu iga päev :)

Paigaldasime meie toas veidi mööblit ringi, pesime pesu ja tolmuimetasime põrandaid. Mihkel parandas ühte monitori ja vahepeal otsustasime Joe ja Miaga väikese beach o`clocki teha (Joel on vahelt kombeks oma rannet vaadata ja siis küsida inimeste käest, do you know what time is it now??? Ja siis on õige vastus kas beer o`clock või beach o`clock)

Päris tore oli ja kui veest välja tulime hakkasid Joe ja Mihkel omavahel naistest rääkima.

Nimelt eelmise nädala teisipäeval käisime Eesti Majas, tähistasime Indreku 35. sünnipäeva.

 

Ja pole muidugi mingi ime, et seal palju eesti heledapäiseid näitsikuid oli. Joele hakkas üks tüdruk väga meeldima ja peo lõpus küsis ta numbrit. Järgmisel päeval ei helistanud ega kirjutanud, aga ülejärgmisel päeval kirjutas sõnumi ja samas tegi talle ka ettepaneku kokkusaamiseks.

Ja vastust ei tulnud...

Pole tulnud siiamaani...

Ma siis ütlesin talle kohe kui seda saadetud sõnumit õhtul nägin, et suur VIGA!!! No kuhu sa kiirustad? Küsi kuidas läheb ja aja lihtsalt mõnusat juttu.. Nagunii ju eesti iseseisvuspäeval Clark Islandil kohtute kui kõik Sydneys elavad eestlased seal kogunevad.

Mihkel seda lugu ei teadnud ja siis jutustas Joe teisipäeva õhtust sündmust täna Mihklile.

Mihkel ütles põhimõtteliselt sama mis mina mitu päeva tagasi, et liiga kiirustas ja ehmatas tüdruku ära.

Andis siis Joele mitu kasulikku nõuannet ja siis out of the blue ütles sellise kuldlause:

Estonian woman is like a multimillion dollar sportscar, it is hard to earn, difficult to handle and easy to loose, but it is unbelievable pretty and reliable!

Vot millised kuldsed sõnad eesti mehe suust! Mul kohe samaaegselt  vajus suu ammuli ja naeratus kõrvuni.

Ega midagi polegi nagu enam lisada, lihtsalt hüüumärk lause lõppu :)!