Niisiis minu pisike uus sõbranna Olivia (kutsun teda Livyks) ema kutsus mind oma pisitütre pühendusele kirikusse. olivia külastab mind igal nädalal marketil ja ünarmas ning tagasihoidlik tüdruk! Ta ema on mind hakanud võtma juba rohkem sõbrana.
Ma ei ole kiriku rituaalidega väga sina peal ja kindlasti ei käi ma seal igal pühapäeval, kaugel sellest! Vahete-vahel (väga harva) aga ikka.
5 aastat läksin pühapäevakooli ja lasin end ka ristida. See andis mulle õiguse olla Nele teise lapse, Markkuse, ristiema.
Laupäeva hommikul tõusin vara, panin selga valge pluusi, kammisin korralikult juuksed ning seadsid sammud Seaforth Babtist Churchi.
Teistele inimestele tutvustati mind seal kui perekonnasõpra. Mind võeti seal vägagi soojalt vastu.
Algas tseremoonia.
Kirikuisa sissejuhatusele järgnesid vanemate tõotused ja ühislaulmine.
Siis juhtus midagi mulle väga arusaamatut ja kogesin väga erilisi tundeid.
Laulmise ajal hakkasid äkki pisarad nii tugevasti voolama, et ma ei suutnud enam isegi laulda mitte.
Võtsin siis ennast kokku ja püüdsin end korrale kutsuda, et kuule,mis toimub? Võta nüüd end õige kokku ja laula laul korralikult lõpuni.
Ja jälle...
Siis märkas seda ka kirikuisa.
Mis juhtus edasi, liigutas mind niivõrd, et ma ei osanud alguses sellele kuidagi kohe reageeridagi.
Järsku jookid minu juurde kolm last, kes mind üksteise võidu kallistama hakkasid. Olivia ja tema kaks sõbrannat, keda ma elus esimest korda nägin.
Lihtsalt jooksid minu vastu, panid pea mulle sülle ja kallistasid kõvasti kõvasti. Siis kordasid sama rituaali ka kõik teised ning jooksid minema. Ma püüdsin end koguda ja edasi laulda ning kõik kordus jälle :) See oli üks suur kalliralli!
Lapsed jooksid minu juurde ja jätkasid oma kallistuseprotseduuri kogu tseremoonia ajal. Ma kohe ei hakka kirjeldamagi, mida ma tundsin, sest seda ei saa panna sõnadesse.
Mitte seda, et ma oleks liigutatud, et lapsed mind kallistasid, nad kallistavad mind iga nädala laupäeval ja pühapäeval, u 30-40 kallistust päevas:)
See kõik kokku oli kuidagi midagi muud ja see tundus teisiti.
Pole vaja nüüd mõelda, et ma vaikselt siin ületöötamise tagajärel aru hakkan kaotama!
Mõistus on mul selge (nii mulle meeldib mõelda).
Aga jah, kogesin midagi väga erilist ja hoian seda tunnet oma südames soojas!
Mihklil lõppes sel esmaspäeval kolme nädala pikkune puhkus ning naases tööle. Ma vaikselt ootan ka puhkust, ehk järgmise aasta alguses. Jõuludeperiood siin hirmus kiire, nii konsulaadis kui ka lastepidusid on palju-palju. Sel nädalavahetusel ootab mind ees 5 pidu, ülejärgmisel nädalavahetusel 7 (Seitse saab olema väike väljakutse). Aastavahetus pole enam kaugel, küll siis see piduderalli ka vaibub!
Mingi aeg tagasi potsatas minu postkasti üks huvitav kutse:
Venue: Bavarian Bier Café, 24 York Street, Sydney NSW 2000
Have you ever wondered about the faces behind the PA / EA –signature on the latest invitation for your Consul General?
RSVP by 03.10.2014 Tel. (02) 9327 9635 Email. l-vz1@sydn.diplo.de
Well, I have and I would love to meet you in person! Nadine Delaney, PA to the German Consul General & husband Morgan Delaney invite
Ms Anne Ilves & partner
-------------------------
No comments:
Post a Comment