Kolmandad jõulud Sydneys
Jõuluaeg on ilus aeg, olgu see siis kodumaal või võõrsil. Loomulikult ei anna siinseid jõule kuidagi traditsiooniliste jõuludega võrreldagi, sest siin on soe ja endiselt kannan jõulude ajal talvesaabaste asemel plätusid. Aga püüame selle aja endi jaoks nii hubaseks kui võimalik teha. Laua peal põleb mul küünal ja kaunistuseks Eestist saadud komme, pähkleid ja küpsiseid.
Jõulukuuske ei hakanud tooma, ei ole sellise tsirkuse jaoks erilist tunnet :)
23ndal detsembril käisin Martin Place`l kuulamas kontserti.
Kontserdi korraldajaks oli Salvation Army, kuulajatele jagati laiali lauluraamatud ning kõik soovijad said kaasa lõõritada:) Viimane lugu oli väga liigutav. Korraldaja palus seda laulu lauldes tõsta pilk lauluraamatust enda ümber olevatele inimestele, laulda neile ning soovida naeratusega võõrastele inimestele häid jõule. Töötas hästi. Peale kontserti oli hinges hea ja rahulik tunne.
Pärast seda suundusin Establishmendi salsaklubisse, kus mind leiab igal teisipäeval. Armastan salsat kohe iga keha rakuga. Tantsisin non-stop peaaegu 6 tundi. Ei lahkunud ka seekord sealt vigastusteta. Nimelt see klubi täitub tantsijatega päris ruttu ja nii paljud naised panevad alla endale nii kõrged kontad (ei tea muidugi miks, sest enamus normaalselt tantsida nendega nagunii ei suuda).
Üks preili astus siis mulle oma kontsaga nii tugevati jala peale, et karjatasin lausa valust ja nüüd ilutseb seal suur ja lilla sinikas :)
Lõpetasin oma tantsumaratoni kuskil peale kahte öösel ja sa ei usu, aga järgmisel hommikul magasin kella kümneni! Küll oli see hea tunne, ärgata ilma äratuskellata, see oli üks parimaid jõulukingitusi 2014. aastal :)
Jõule tähistasime sel aastal Mikuga kahekesi. Ma käisin veel eile tööl, tegin ühel täiskasvanute dzungli teemalisel üritusel 5 tundi näomaalinguid.
Kuna detsember on olnud päris sündmusterohke ning kogu aeg nii nõmedalt kiire on olnud, siis otsustasin seekord mitte vaaritama hakata ja tähistasime jõulue hoopis tai restoranis. Olime ainsad inimesed restoranis :) Toitu kaua ootama ei pidanud ja teenindus oli superkiire :)
Hehe, privaatrestoran ;)
Sõime kõhu head ja paremat täis ning sõitsime linna. Sa ei usu, aga auto parkimiskohta otsisime ligi 45 minutit!!!! Hullumaja. Linn oli rahvast täis ja nii me siis tiirutasime ja tiirutasime, kuni lõpuks Hyde pargi lähedal parkimiskoha leidsime. Ei jõudnud seda õnne ära rõõmustada :)
Linna sõitmise eesmärgiks oli minna kirikusse, seekord siis Saint Mary Katedraali kesköisele missale. Enne missat jälgisime katedraali valgus show`d.
Jumalateenistus algas kell 23:15 ja kestis kokku KOLM tundi!!! Katedraal oli rahvast pungil, seega seisime püsti, kolm tundi!!! :)
See oli huvitav kogemus, kahtlemata ilus, aga kohati oli ka väga naljakas, sest Mihkel tegi vahepeal no sellist nalja, et pidin naerukrambid saama:) Tunnistan, et väga viisakas see minust polnud, nõnda itsitada seal, aga no mis sa siis teed kui naer sees vagusi ei püsinud:)???
Kui tõsised olime, siis meenutasime seal meile kalleid inimesi. Rääkisime Mammast, küll temale oleks see missa meeldinud!
Täna hommikul (25. detsembril magasime kella poole üheteistkümneni! No ma ei suuda kohe paremaid ja kosutavamaid jõulukingitusi ettegi kujutada :) Hommikusöögiks oli Ly saadetud kommid ja shokolaadid, peale ampsasime kreemikoogikesi ja kõrvale jõime piima, igati tervislik hommikusöök. Lõunasöök oli sama. Kui sobilik on siinkohal kasutada venekeelset lauset "Ne ziznj, a lafa :)"
Päeval käisime korraks rannas. Miku läks ujumas, ma panin vaid varbad vette ja sellest mulle piisas, ikka tsipa külmavõitu oli!
Selline siis meie jõul. Õhtusöögiks Mihklil juustu-mustikakook piimaga ning piimashokolaad pähklitega. Ma olen küll suur maiasmokk, aga nii meeletus koguses magusakoormat ei suuda ma ikka ära seedida, seega tegin omale soojaks kalasupi, mille Beni püütud kalast paar päeva tagasi keetsin.
Oleme praegu kodus kolmekesi: mina, Miku ja Simba. Otsustasime siis Simbale ka ilusaid jõule soovida ning kostitada teda pardipraega :)
Detsember on olnud väga piduderohke kuu (tänase seisuga tehtud 350 pidu). Siin nimetatakse päkapikke elf`ideks. Need sellised naljakad kujud, minu ärust pole neil päkapikkudega mingit pistmist, aga no nagu öeldakse, siis kui elad huntide keskel, õpi ka nende sarnaselt ulguma. Ma siis olen ikka päris mitu korda juba elf olnud :)
22. detsembri jõulupidu ühes kesklinnas asuvas pilvelõhkujas.
Vaade aknast samal ajal kui näomaalinguid tegin.
No comments:
Post a Comment