Mürgiämblik nimega White Tail spider

Niisiis, nõrganärvilistel ja kõigil, kellel foobia igasuguste putukate-mutukate vastu, pole soovitav antud postitust lugeda ja piltmaterjaliga tutvuda.

Kõigil teistel, head lugemist :)

Oli ilus õhtu, Anne tundis endas kerget, mõnusat rammestust ning otsustas voodisse heita. Mihkel rääkis skype vaheldusel oma sõbra Taneliga juttu. Teisis toas põles küünal ja kõik tundus olevat rahulik ja  turvaline.

Kuna valgus ei lasknud Annel kohe uinuda, siis kannatlikult vaatas ta lakke, mõtiskles vaikselt ligipugevaid ideid ja korrastas mõtteid.

Mihkel oli ära  lõpetanud skype kõne ning tuli voodile lähemale, et kustutada tuli ning anda Annele ninaotsale väike headööd musi.

Järsku Mihkel karjus "VOODIST VÄLJA, KOHE!!!!!"

Huh, mul pidi mu väike südameke suurde varbasse peitu pugema nii hirmsa karjatuse ja käskluse peale....

Tuli välja, et ma ei pikutanud voodis üksi... minust 15 cm kaugusel, minu poole oli teel hr white tail spider.

Kuna Mihkel oli siiatulles teinud endale selgeks kõik mürgised ja eluohtlikud olendid, sii tundis ta selle kohe ära.

Nii hirmsa karjatuse peale ehmatas ära ka mr white tale spider ja spurtis meie voodi alla.

Mihkel ütles, et enne midagi siin toas ei toimu kui see ämblik on kätte saatud ja meie toast kõrvaldatud.

Tõstsime siis voodi üles ja taskulambiga hakkasime vaikselt kõiki ääri ja nurki inspekteerima. Kumbki meist ei oleks tahtnud kogemata sellele ämblikule vastu minna.

Mõned pildid inimestest, kel on "õnne" olnud selle ämblikuga lähemalt kohtuda ja tutvuda.

Ehk siis lühidalt: kui see ämblik hammustab, siis tema mürk sisaldab sellist bakterit, mis hakkab iseenesest liha ära sööma.

Vot! Ma sain ka lõpuks teada, kellega ma tol ööl ühte voodit jagasin :)

Ämbliku me pika otsimise peale ka leidsime. Mihkel polnud loomulikult nõus seda tapma... eh, jube! Aga meestega juba vaielda ei anna, eriti kui see mees on Mihkel.

Ettevaatlikult püüdsime ta purki ja inspekteerisime kaua. See emane oli ikka väga kurjaks aetud ja muudkui üritas meid läbi klaasi rünnata.

Ma ajasin omale hommikumantli selga ning võtsime ette kauge teekonna kodust eemale kus Mihkel ta vabadusse lasi.

Täna öösel mäletan, et Mihkel ehmatas mind jälle keset ööd üles, aga see oli valealarm. Mingi kahjutu ämblik oli ta padja ja padjapüüri vahele roninud. Nagu ma ükskord juba ütlesin, siis elu on seiklus:)

Ilusat päeva teile ja vaadake enne tähelepanelikult voodisse, kellega te ühte heidate :)