Tormine Sydney (22 aprill 2015)

Tere taas. Istun oma uues kodus ning välja ei kipu, õnneks ei ole täna sinna ka asja (vaene Mihkel, kes täna hommikul pidi sellistes tingimustes jälle tööle sõitma).

 

Mitte ei räägi ma ilmast, sest millestki must pole rääkida, aga see ilm siin on tõesti märkimisrväärne :)!! Praegu on juba neljas päev järjest, kus kallab 24/h, ilma isegi 5 minutilise pausita, kogu aeg. Eile just mõtlesime Mikuga, et kuidas see vesi seal taevas otsa ei saa?

Ühes piirkonnas sadas 4 tunniga 240 mm vihma ehk ühe ruutmeetri kohta 240 liitrit vett

See kogus, mis kogu aeg non-stop alla tuleb, on tohutult suur. Inimesed postitavad pilte oma garaazidest, need meenutavad pildi pealt muidugi hohkem basseini kui miskit muud.

Mõned faktid:

8 inimest sai surma ootamatutes üleujutustes ja autoõnnetustes. Üks 86-aastane proua otsustas hommikul poodi piima järele minna, vaatamata naabrite vastuseisule. Olles autokolonnis tõusis ootamatult veetase ning uputas ta auto. Kahjuks ei jõudnud teised liiklejad teda õigeaegselt autost päästa.

22. aprilli seisuga on tekitatud üle $200 miljoni dollari eest kahju. Mõnes kohas viis vesi terved majad ära.

Sydneys pandi kirja suurim laine 28 aasta jooksul, mis oli tervelt 14.9 meetrit kõrge.

Tormi fotod ja fatid on Jake Ferra Austraalia blogist.

Põnev igatahes olla ka selliste loodusjõudude tunnistajaks. Ja mul siin hetkel pole viga midagi, lürbin oma rohelist teed ning söön shokolaadi. Muideks, shokolaadi tuleb siin osta alati pärast pühade möödumist, sest siis kõik üle poole odavam. Praegu näiteks söön lihavõtete üllatusmunasid, mis ülisuure soodukaga müüki pandi. Jaanuaris ja veebruaris mugime me suure isu ja mõnuga jõuluvanasid ning hammustame neil kraksti päid otsast :)

Mul praegu villased sokid jalas, aga kui ka nendest väheks jääb, siis mul on siin radikas, mille süümepiinadeta sisse lükkan. Eile näiteks istusime Mihkliga mingi aeg elektrita, küünlavalgel J

Tõin vahepeal köögist uue üllatusmuna ning räägin veidi meie uuest kodust.

Nüüd oleme lõplikult sisse kolinud. Pärast seda kui olime lepingule alla kirjutanud, siis maksime 3 nädalat üüri mõlemas kohas. Nii siin, North Manlys, kui ka Warriewoodis (see oli meie eelmise majaperenaise nõue, et tal oleks palju aega omale uued üürnikud leida ning et ta mingil juhul grammigi raha ei kaotaks). Jumal temaga, ma püüan enam mitte vihastada. Igal Mihklil on oma õiglane, väljateenitud oinapäev.

Ma keskendun nüüd vaid positiivsele, oma kodule, see tekitab rahu. Hea on tulla, hea on olla ja pole üldse hea ära minna J Praegu oleme kahekesi ja eks kolmetoalise majaosa üüri maksmine käib küll veidi üle jõu, aga nii hea on praegu olla kahekesi! Keegi ei õienda, et telekas mängib liiga valjusti või et minu tehtav kalasupp kellegi oksele ajaks :)

Arvatavasti peab peale täielikku sisseseadmist leidma omale üürilised, aga praegu naudin seda luxust, olla kahekesi!

Kolisime me Mikuga kahekesi, sellest ma juba eelmine kord rääkisin. Peale seda soetasime ka külmiku, pesumasina, mikrolaineahju, kirjutuslaua ning suure puidust laua kuue tooliga. Need on suuremad ostud ja õnneks kõige kulukamad asjad nüüd olemas. Veel vaja osta triikraud, triiklaud, tolmuimeja, veel mõned potid-pannid-taldrikud, muruniiduk ning trimmer.

Lisan ka mõned pildid kolimsiprotsessist.

Siin läks meil juba ikka päris kiireks :)

Palju kaste tagaplaanil ja tulemas on lisa :)

Selle tühjakoha peal oli kunagi voodi :)

 Ok, nüüd asi naljast kaugel. Praegu oli meil siin mingi maavärin. Järsku värises põrand ja arvuti ja selline põmakas oli, nagu kukuks lagi mulle kohe kaela. Helistasin ruttu Mikule ning ütlesin, et kui õhtul enam ei näe, siis oli tore teda siin ilmas tunda. Teile jääks siis minu blogipostitus J Lähen toon endale ruttu veel ühe shokolaadimuna, et ikka vähemalt kõhul pidu oleks :)