Pamperi pidu, teemaks araabia printsess

Sõidan linna, nii et mul on poolteist tundi antud teiega seda veeta :)

Tavaliselt transpordis ma heegeldan, nüüd aga otsustasin väikese pausi teha, olen vist viimasel ajal kätele liiga palju ülesandeid andnud, üleeile äratasid mind keset ööd krambid käelabades, naljakas kohas ikka :)?
Vot käelabades pole mul veel elu sees krampe polnud ja ma ei arvanud, et nad seal üldse tekkida saavad, aga ju siis saavad :)

Täna on laupäev ja mul on täna vaid 1 pidu (mida ei juhtu just tihti, aga see on hea, saab veidi vabamalt võtta, sest homme on neid koguni 3, mida on väga palju). Mihkel teeb ka täna tööd. Saame linnas poole ühe paiku kokku, pakub mulle küüti ja viib mu peole ;)
Täna on pamper, mu üks lemmikutest. Eile õhtul viisime Oliviaga ka ühe pamperi läbi. Nii tore oli, teemaks araabia printsess ja ema oli nii väga korraldusega vaeva näinud, super. Tüdrukud olid kirevates kostüümides ja kõik sujus väga hästi.

Ja siis hakkas ema süüa pakkuma, no oli ikka peolaud, vaata ja imesta ( loe: vesista).
Kuna peole jõudmine võttis palju aega, siis olin ma sel päeval söönud vaid hommikust. Kella seitsmeks mul kõht trummeldas ja laamendas, aga elasin üle kuidagi. Teel koju helistasin Mihklile, kes kartulid kodus keema pani, nii et kui teised majaelanikud juba magama läksid, siis me alustasime alles õhtusöögiga. Hullud ja omamoodi eestlased, nagu meid paljud nimetavad :)

Täna läheme õhtul Ben'i sünnipäevale ja kohaks seesama restoran, kus viimati paar kuud tagasi töötasin. 
Restoranides ja kohvikutes töötamise ajad on nüüdseks läbi, näomaaalingu töid tuleb piisavalt, et aeg nendega ära sisustada. Eile ütlesin ühe töö jälle ära, kuna kahjuks on ainult nädalavahetuses 2 päeva ja ajad kipuvad kattuma. 

Aaa, tahtsin rääkida kuidas siin sünnadel käiakse, supermugav lahendus ikka välja mõeldud... Eestis oleks vist sellise kutse peale kuu peale saadetud.

Meil on ju ikka nii sünnipäevi peetud, et sünnipäevalaps keedab ja vaaritab ja näeb nagu natuke ikka vaeva, et ta külalised end hästi tunneksid. Siin on nõnda kombeks, et kutsutakse kuskile peenesse restorani, teed sünnipäevalapsele peene kingituse ja lõpus maksad rõõmsalt oma iga suutäie ise kinni :)

No mis viga nõnda külalisi kütsuda, pole mingit muret, mingit sebimist, lademetes musti nõusid ja vaid sületäis ilusaid kingitusi- lust ja lillepidu ;)

Sellepärast kõik nii imestasidki, kui mu 30ndal sünnal Mihkel kogu arve ära maksis ja viisakalt kõiki kohaletulijaid tänas ;)
Erinev rahvas, erinevad kombed. Mulle muidugi meeldivad eesti kombed rohkem. Keegi ei pea sellepärast sünnipäevale minemata jätma, kuna tal restorani söögi asemel peas mõtted kuidas pere toidetud ja kõik arved makstuks saaks.
Aga see selleks.