Igasugust

Mihkel oma uue töökaaslasega Rickiga.

See pilt on tehtud siis kui tööd oli iseenesest palju, aga mingid (omaarust) tähtsad inimesed otsustasid, et üleaega teha ei tohi. No ja siis kaks töömesilast olid pisut nördinud, et tööd teha ei saa, aga väga tahaks :)

 Ja siin on Mihklist saanud piloot.

Teevad tööd vahest ikka nii huvitavates kohtades.

Ja Mihkel õpibki erinevaid ameteid.

Pilti vaadates siis reisijana selles lennukis vist kõige turvalisemalt ei tunneks (aga tundub, et ka piloot oli ise ka veidi segaduses :)

Rääkidest turvatundest, siis peab muidugi Mihlile au andma, et ta julgeb minu kõrval autos reisijana sõita :)

Kui nädalavahetuseti pidudel käin, siis püüan ise tagasi sõita.

Siin on üks pilt sellest, kuidas peale üht pidu, kuhu olin bookitud kui superwoman, samas riietuses rooli istusin ning meid mõlemaid elusat ja tervelt koju sõidutasin :)

Kui nüüd väga ausalt rääkida, et siis mitte alati ei lõppe meie sõit ja kohalejõudmine sellise uhke ja õnneliku ilmega :)

Eelmisel nädalavahetusel lõpetasin peo Five Dockis

(Sellega on mul üks lõbus lugu vahele rääkida. Tegin seal näomaalinguid kui pink Fairy, selliste tiibadega.

Ning kui pidu lõppes ja pereisa mind ukseni saatis (õnneks lapsi eriti läheduses polnud), siis jäin nende tiibadega kuskile üksevõre külge kinni ning kui siis veel ühe sammu ettepoole tegin, rebis see uks need tiivad minu selja peal olevast kummist katki ning mu tiivad jäid ukse külge rippuma :)

See oli lihtsalt nii naljakas :)

Aga kartuses, et lapsed (kes päriselt usuvadki, et päris haldjas (küll võõra aktsendiga) kuskilt oksa pealt kohale lendas) võivad seda näha (ja suure trauma saada :)), siis korjasin oma tiivad ruttu kokku ning sõna otseses mõttes hõljusin sealt kodust välja :)

 

Ühesõnaga, teema juurde tagasi. Five Dock asub üle silla, meie kodust 1 tunni ja viie minuti kaugusel.

Ma mõtlesin, et Mihkel sõidab umbes poole tee ise, üle selle silla ning kui on juba ohutum, siis sõidan ülejäänud tee ise.

Mihkel aga ütles, et pole mul häda midagi ja hakaku aga kohe sõitma..... uuuuuuuuuu.... hilmus .... :S

Aga noh, mis seal ikka, siin hirmsamaidki tegusid tehtud, mis see üks kojusõit ikka ära ei ole ! :)

Hehe, küll nüüd on hea rääkida :)

Sõit algas päris turvaliselt, sain isegi vahepeal kiita, kuni... kuni ühele onklile vist kuidagi autoga ette keerasin, või ma ausalt öeldes täpselt aru ei saanudki, mis ta probleemiks oli. Igatahes jäi ta meie autoga paraleelselt seisma, keris oma akna lahti ja hakkas midagi kõva häälega õiendma.

Mihkel siis pidi ju minu au kaitsma ja pani talle kohe vastu. Ütles, et kas on pime või, et ei näe, et ma õppija olen (L-plaadid autol). Jäägu vait ja sõitku minema!

Sellel oli aga tahtmist palju veel öelda, aga kuna autod tema taga muutusid ka juba närviliseks ja lasid kõvasti signaali, sest kogu liiklus seisis meie pärast, siis sõitis vandused ja kirudes minema.

Ma hingasidn kaks ja pool korda rahulikult sisse ning jätkasin sõitu.

Ikka oma sõiduõpetaja õpetusi korrutades... paiknemine... hehe, see on nii naljakas, kuidas ma ikka aeg-ajalt seda sõna kuulen kui mu auto kas paremale või vasakule vaikselt kalduma hakkab, sest nii palju asju peab ju korraga tegema. Kõiki neid märke vaatama, valgusfoori jälgima, kõik need ristmikud, meeletult autosid, igavene sigimine ja sagimine....

Koju me jõudsime, aga mu käed olid ikka veel suht kramplikult rooli külge kinni klammerdunud :)

Selline sõit siis Five Dockist.

 

Five Dockis viisime kunagi Kaarinaga cooking peo läbi 40nele rüblikule.

Vot see oli üritus, mille lõpus oli hea öelda "huh, hea, et eluga pääsesime :)!!!"

 

Ma nüüd tööle. Ilusat päeva mulle ning head ööd teile :)