Russell Crowe

Niisiis, astusin ma mingi aeg tagasi ühe kino liikmeks.

Eelmisel nädalal potsatas mulle siis postkasti üks huvitav pakkumine.

Broadwayl asuvas HOYTS`is linastub teisipäeval (2. september) uus film The Water Diviner

 

Ja see pole isegi mitte esilinastus, vaid kuidas seda nüüd öeldagi, eelnäitamine.

Kinipiletid saime Mihkliga tasuta, vastutasuks küsiti filmi kohta arvustuse kirjutamist, sest võimalik, et arvustuste põhjal filmi veel hiljem veidi lihvitakse.

 

Mõtlesin, et miks mitte, igati põnev ju :)! Sellest mulle piisas, et peaosatäitja on Russell Crowe, rohkem uurima ei hakanudki, sest selline näitleja juba endale kräpis filmis näitlemist lubada ei saa:)

 

 

 

Kui kohale jõudsime, siis võeti meilt ära kõik metallist esemed, samuti telefonid ja muud tehnika vidinad, millega võiks kas salvestada või pildistada.

 

Film oli tore! Rohkem ei tohi midagi öelda, kuna kirjutasime alla lepingiule, et ei räägi kellelegi ei sisust ega ühestki muust filmi puudutavast detailist. Meie olime eile esimesed inimesed maailmas (no muidugi kõigi teiste kinosaalis viibijatega), kes seda filmi nägid.

Pärast filmi kirjutasime siis arvamuse, Mihkel tegi seda kohe eriti põhjalikult, muudkui kirjutas ja kirjutas. Kuna mulle antud pastakas oli kehvavõitu, siis ma nii tubli polnud, filmiga jäin aga väga rahule :)

 

Läksime siis trepist alla, et lõpetada oma õhtu ühes aasia söögikohas Broadwayl, kus lubasin Mihklile õhtusöögi välja käristada.

Kinosaali fuajees oli palju sagimist. Esimese hooga arvasin, et ju siis jagatakse midagi tasuta, mingeid meeneid või nänni, miks need inimesed muidu nii ärevalt käituvad!??

 

Ja siis ütles Mihkel, vaata, härra on isiklikult kohal :)!!!

 

Ma ei osanud esimese hooga oma silmi uskuda!

 

Ja oligi! Oli päris kurnatud, aga talle loomuliku, väga sõbraliku olekuga.

Püüdis ikka vastu pidada kõigile neile pildistamise soovidele ja pildil head, rahulikku nägu teha.

 

Mihkel siis ütles, et me pole nagu teised, me ei hakka teda pildistamisega tüütama, aga jutu tahaks temaga rääkida küll :)

 

Kuidagi äkki olimegi temal nii lähedal, et avanes võimalus temaga vestelda. Esimene oli Mihkel, surus temal kõvasti kätt, patsutas õlale ja vahetas temaga ikka paar lauset.Ütles midagi, et ta näitleb ausalt ja Mihklile omaselt viskas lõpuks mingi killu ka sekka :)

 

Ja siis oli minu kord. Keskendusin talle silma vaatamisele. Oeh, millised siirad ja head silmad! :) Surusin tal kätt, mille oma teise käega katsin, ütlesin, et tal on väga hea näitleja ja mul oli suur au tema uut filmi vaadata ning temaga kohtuda.

Soovisin talle palju jõudu, tervist ning jaksu näitlemises!

 

Milline eriline tunne see oli!

Jäädvustasin ja salvestasin iga hetke endasse.

Ta jättis väga hea ja sooja tunde.

 

Jalutades mööda hilisõhtust Brodwayd rääkisime veel pikalt sellest kohtumisest ja kui sügava tunde see jättis. veel pragugi meenutades ja sellele mõeldes, tekib naeratus näole :)